Previous Verse
Next Verse

Shloka 7

Vighneshvara-Prashna and Deva-Krita Shiva-Stava

Adhyaya 104

इत्युक्त्वान्योन्यमनघं तुष्टुवुः शिवमीश्वरम् नमः सर्वात्मने तुभ्यं सर्वज्ञाय पिनाकिने

ityuktvānyonyamanaghaṃ tuṣṭuvuḥ śivamīśvaram namaḥ sarvātmane tubhyaṃ sarvajñāya pinākine

かく互いに語り終えて、彼らは無垢なる自在主シヴァ、至上の統御者を讃えた。「一切衆生の自己なる汝に礼拝。全知にしてピナーカの弓を執る汝に礼拝。」

itithus
iti:
uktvāhaving spoken
uktvā:
anyonyamto one another / mutually
anyonyam:
anaghamfaultless, sinless, pure
anagham:
tuṣṭuvuḥthey praised, extolled
tuṣṭuvuḥ:
śivamShiva, the auspicious One
śivam:
īśvaramthe Lord, sovereign (Pati)
īśvaram:
namaḥsalutation
namaḥ:
sarvātmaneto the Self of all (immanent Atman in all pashus)
sarvātmane:
tubhyamto You
tubhyam:
sarvajñāyato the omniscient one
sarvajñāya:
pinākineto the wielder of Pināka (Shiva’s bow)
pinākine:

Suta Goswami (narrating the episode; the immediate speakers are the assembled beings/devotees who praise Shiva)