नारद–शुक संवादः (Nārada–Śuka Dialogue): Tyāga, Saṃyama, and Vyakta–Avyakta Viveka
शड्खदुन्दुभिनिर्धोषैविविधैर्गीतवादितै: । क्रियमाणैर्न कम्पेत युक्तस्यैतन्निदर्शनम्
śaṅkha-dundubhi-nirdhoṣaiḥ vividhair gīta-vāditaiḥ | kriyamāṇair na kampeta yuktasyaitad nidarśanam ||
Kahit umalingawngaw ang dagundong ng maraming kabibe (conch) at mga tambol na malalaki, at kahit isinasagawa ang iba’t ibang awit at tugtugin, ang isip ng taong tunay na disiplinado sa yoga ay hindi nanginginig ni nagagambala. Ang ganitong katatagan sa gitna ng ingay ng pandama ang tanda ng matibay na samādhi—panloob na kapanatagan na nakaugat sa pagpipigil-sa-sarili.
याज़्ञवल्क्य उवाच
A yogin’s genuine concentration is tested by disturbance: even intense external noise and entertainment do not shake the mind. Unmoved steadiness is the practical sign of mature samādhi and inner discipline.
Yājñavalkya is describing how to recognize true yogic absorption. He gives a vivid example—conches, drums, singing, and instruments—to show that the collected practitioner remains undistracted despite sensory commotion.