Previous Verse
Next Verse

Shloka 39

Varaha-Pradurbhava Context: Prahlada’s Bhakti, Narasimha’s Ugra-Form, and Shiva’s Sharabha Intervention

सदसद्व्यक्तिहीनाय महतः कारणाय ते नित्याय विश्वरूपाय जायमानाय ते नमः

sadasadvyaktihīnāya mahataḥ kāraṇāya te nityāya viśvarūpāya jāyamānāya te namaḥ

സത്-അസത്, വ്യക്ത-അവ്യക്ത ഭേദങ്ങളെ അതീതനായും, മഹത്തിനും കാരണമായും, നിത്യനായും, വിശ്വരൂപനായും, സൃഷ്ടി-അനുഗ്രഹാർത്ഥം ജനിച്ചതുപോലെ പ്രത്യക്ഷനായും ഉള്ള നിനക്കു നമസ്കാരം।

satbeing/reality
sat:
asatnon-being/that which is unmanifest
asat:
vyaktimanifest particularity/individualized expression
vyakti:
hīnāyadevoid of, beyond
hīnāya:
mahataḥof Mahat (cosmic intellect, first evolute of prakṛti)
mahataḥ:
kāraṇāyato the cause
kāraṇāya:
teto You
te:
nityāyato the eternal
nityāya:
viśvarūpāyato the one whose form is the universe
viśvarūpāya:
jāyamānāyato the one who appears as being born/manifesting
jāyamānāya:
namaḥsalutations
namaḥ:

Suta Goswami (narrating a hymn of praise within the Purva-Bhaga context)