Previous Verse
Next Verse

Shloka 26

अध्याय 91: अरिष्ट-लक्षण, मृत्यु-संस्कार, पाशुपत-धारणा तथा ओङ्कार-उपासना

यस्य कृष्णा खरा जिह्वा पद्माभासं च वै मुखम् गण्डे वा पिण्डिकारक्ते तस्य मृत्युरुपस्थितः

yasya kṛṣṇā kharā jihvā padmābhāsaṃ ca vai mukham gaṇḍe vā piṇḍikārakte tasya mṛtyurupasthitaḥ

Pour celui dont la langue devient noire et rugueuse, dont le visage prend une pâleur semblable au lotus, ou dont les joues rougissent comme des tuméfactions enflammées, la mort s’est approchée.

yasyaof whom
yasya:
kṛṣṇāblack/dark
kṛṣṇā:
kharāharsh/rough
kharā:
jihvātongue
jihvā:
padmābhāsamhaving a lotus-like appearance (pale/changed complexion)
padmābhāsam:
caand
ca:
vaiindeed
vai:
mukhamface/mouth
mukham:
gaṇḍeon the cheeks
gaṇḍe:
or
:
piṇḍikā-raktereddened like a swelling/lump (inflamed redness)
piṇḍikā-rakte:
tasyaof him
tasya:
mṛtyuḥdeath
mṛtyuḥ:
upasthitaḥhas approached/is present
upasthitaḥ:

Suta Goswami (narrating to the sages of Naimisharanya)