Adhyaya 22 — शिवानुग्रहः, ब्रह्मतपः, एकादशरुद्राः तथा प्राणतत्त्वम्
ततो दीर्घेण कालेन दुःखात्क्रोधो ह्यजायत क्रोधाविष्टस्य नेत्राभ्यां प्रापतन्नश्रुबिन्दवः
tato dīrgheṇa kālena duḥkhātkrodho hyajāyata krodhāviṣṭasya netrābhyāṃ prāpatannaśrubindavaḥ
Alors, après un long temps, de la peine naquit en vérité la colère ; et, saisi par l’emportement, des gouttes de larmes tombèrent de ses yeux.
Suta Goswami (narrating the Purva-Bhaga account to the sages, with internal narrative context implied)