Previous Verse
Next Verse

Shloka 57

Varaha-Pradurbhava Context: Prahlada’s Bhakti, Narasimha’s Ugra-Form, and Shiva’s Sharabha Intervention

उन्मीलयेत् त्वयि ब्रह्मन् विनाशो ऽस्ति न ते शिव संतप्तास्मो वयं देव हरिणामिततेजसा

unmīlayet tvayi brahman vināśo 'sti na te śiva saṃtaptāsmo vayaṃ deva hariṇāmitatejasā

হে ব্ৰহ্মন, হে শুভ শিৱ! আপোনাত আমাৰ চেতনা উন্মীলিত হওক—আপোনাৰ বিনাশ নাই। হে দেব! সেই অসীম, অপরিমেয় তেজে আমি দগ্ধ; সেয়ে আমাক ৰক্ষা কৰি স্থিৰ কৰক।

unmīlayetmay (it) open/awaken
unmīlayet:
tvayiin You/toward You
tvayi:
brahmanO Brahman (Supreme Reality)
brahman:
vināśaḥdestruction/annihilation
vināśaḥ:
asti nadoes not exist (is not)
asti na:
tefor You/of You
te:
śivaO Śiva (the auspicious one)
śiva:
saṃtaptāḥ smaḥwe are afflicted/scorched
saṃtaptāḥ smaḥ:
vayamwe
vayam:
devaO God
deva:
hariṇāmitatejasāby immeasurable (amitā) radiance/energy (tejas) (i.e., an unbounded divine brilliance)
hariṇāmitatejasā:

The Devas (within Suta’s narration)