Previous Verse
Next Verse

Shloka 18

Adhyaya 49: जम्बूद्वीप-मेर्वादि-वर्षपर्वत-वन-सरः-रुद्रक्षेत्र-वर्णनम्

हिमप्रायस्तु हिमवान् हेमकूटस्तु हेमवान् तरुणादित्यसंकाशो हैरण्यो निषधः स्मृतः

himaprāyastu himavān hemakūṭastu hemavān taruṇādityasaṃkāśo hairaṇyo niṣadhaḥ smṛtaḥ

ويُقال إن «هِمافان» يغلب عليه غطاءُ الثلج؛ ويُعلَن أن «هِماكوطا» متلألئ كَالذَّهَب؛ وأمّا «نِصَدَه» فذو لونٍ ذهبيّ، يلمع كالشمس عند طلوعها، وهكذا يُذكَر.

hima-prāyaḥmostly snowy, snow-abounding
hima-prāyaḥ:
tuindeed/and
tu:
himavānthe Himavān (Himalaya) mountain
himavān:
hema-kūṭaḥHemakūṭa mountain
hema-kūṭaḥ:
tuand
tu:
hema-vānpossessing gold/golden, radiant
hema-vān:
taruṇa-āditya-saṃkāśaḥhaving the appearance of the young (rising) sun
taruṇa-āditya-saṃkāśaḥ:
hairaṇyaḥgolden, made of/like gold
hairaṇyaḥ:
niṣadhaḥNiṣadha (a mountain range)
niṣadhaḥ:
smṛtaḥis remembered/said to be
smṛtaḥ:

Suta Goswami